Friedrich Reinhold KREUTZWALD
 
MA TERETAN SIND, HOMMIK !

Ma teretan sind, hommik,
sind, kaste, suveõhk !
Sind, vaikne metsa kohin,
sind, sinitaeva võlv !
Ma küsin, õrnad lilled,
kas mulle õitsete ?
Ma küsin, linnukesed:
kas mulle laulate?

Kes teretab mind jälle
suiõhus, kaste sees?
Kes vaatab, kui ma ohkan,
mis minul silmades?
Kes ütleb mulle: lille,
mull’pead sa õitsema?
Kes küsib, kui ma laulan:
kas mulle laulad sa?

Jää rahul’, süda, keda
ei ükski tereta!
Ja laula rõõmsaid laule,
ehk küll ei sunnita!
Lill tahab üksnes õitsta,
lind laulab endale,
seepärast õitse, laula
sa  ise endale.

(1864)

Voir le texte français